Oli üks õhtu, kui sain tunda end
kellegina teiste seas, ümber
inimkond.

Oli üks pilk, mis ahmis inspiratsiooni
lausudes vaid vähetähendavaid
kombinatsioone,

aga kõik oli just nii nagu olema pidigi -
mina siin, tema kõrval, sõnatsi...
enamgi.

Mitte ükski hing ei rikkunud unelmat,
mitte ükski pilk ei mürgitanud
parimat.

Muusika, vein, inimesed tundmatud.
Pilgud, noogutused, kallistused -
unustamatud.

/Kuulates Ruby Frost and Mt. Eden - Oh that I had/