Mu ümber vaikus maailmatu.
Imbub silmisse, mu verre.
Uputab karjuvasse merre,
kus pime, läppuv ja koletu.

Ma valudes hingamast lakkan,
kratsides küüntega verist kõri,
olles nii surma enese ori.
Igavikuriiki põlvili vajun.