Aken pärani lahti ja vihma
sajab raskelt, nii väljas
kui tuppa.
Ma olen näljas.
Mul on nälg hoolitsuse järgi,
...et keegi kaissu võtaks
suudleks laubale vargsi,
elurõõmu annaks.

Aga mis on, on vaikus kõrvus
mis teeb valu, pitsitab.
Ja ma oleks justkui elus,
kus saatan näkku itsitab.

Kas on koht kuhu saaksin
põgeneda ajaks mõneks
hingerahu leiaksin
edasiseks?