Ma tean, et luuletusi Sulle
pole luua vaja, ega mõtet.
Vesi tulele, päike lumele.
Pole eilset, pole homset.

Sa viisid mu tuleviku hauda
ja tapsid kõik sõnad kaunid.
Ei taha kuulda, ei taha näha.
Sina otsustad, Sina valid.

Ja valisid üksiku teeraja,
et mitte tundeid haavata.
Mu karje ei kõla, ei kaja.
Kurb, pole midagi parata.