Pole katsunud armastust ebamaist,

mis viiks Maalt Kuuni meeled,

sest alati alt vedanud teadlik vaist

lõhkudes õhk-õrnad mõttekeeled.

Mu mõistus pole olnud kristallselge,

sügavad tunded üleöö muutunud,

see-tõttu hing täis sügavaid arme,

mis aastatega vähehaaval kadunud.

Ja nii nukker on surra ise teades,

et oled igatsenud puutumata maid

ning nõnda uskunud ei olekski eales,

et vahel petlikult valel teel käid.