Kui tõde mõrudalt moondunud

on jäänud lootus armulikust ajast

mil olen kukkunud, sind anunud

-ära ütle, ära mõtle nii minust.

Kuid kui sulgub uks tuttavlik,

valgub silmist soolane kahetsus

ja korraga minut kui igavik

mind endasse lukustab igatsus.

Soojad sõrmed äratavad unest,

kuid pilk on ikka sama kauge.

Mu silmad märjad võõrast valest

ning hingesopp must ja sünge.