Kui lakkan eksisteerimast

igavikuna lõpmatuses,

ei leia mind enam kartmast

elu voolavas soones.

Nahk lõpetaks hingamise

muutudes üha kahvatumaks

ja nõnda eriskummalise

pilgutusega, jään kaugemaks,

siis kellele tähistaeva jätan

kellele mõtted, sõnad kellele,

kui mina naeratuse võtan

ning kingin Inglile?